FINANTSANALÜÜS

Finantsanalüüsis hinnatakse ettevõtet neljast aspektist lähtuvalt:

1. kasumlikkus – võime teenida kasumit ja jätkusuutlikult kasvada nii lühemas kui pikemas perspektiivis
2. maksevõime – suutlikus tasuda pikaajalisi kohustusi võlausaldajatele ja teistele osalistele
3. likviidsus – suutlikus säilitada positiivne rahavoog, täites seejuures vahetuid kohustusi
4. stabiilsus – suutlikus jätkata äritegevust ka tulevikus nii, et äritegevusega ei kaasneks märkimisväärset kahju

Lisaks juhtkonnale tunnevad ettevõtte finantsinformatsiooni vastu huvi ettevõttevälised huvigrupid:

1. investoreid huvitab kapitali risk ja oodatava tulu risk, et otsustada kas investeerida
2. laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressiga
3. töövõtjaid ja nende esindajaid (ametühingud) huvitab ettevõtte võime maksta palka ja sotsiaalmaksu, võimekus rakendada soodustusi töötajatele
4. tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõimelisus tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest
5. ostjaid huvitab ettevõtte eksistents, eriti kui neil on pikaajaline koostööplaan või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest
6. valitsus vajab infot ettevõtte majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks.

Finantsanalüüsi tehakse aruandluse põhivormide põhjal, milleks on ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne. Kindlasti tuleb jälgida laekumata arvete protsessi, hankijate arvete tasumise protsessi, varude optimaalset suurust, laenude ja omakapitali struktuuri ja ärikasumis suurust.

Finantsaruannetest saab välja lugeda:

1. informatsiooni senisest tegevusest: kasum, kahjum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus
2. informatsiooni ettevõtte seisundist: mis tüüpi vara ettevõttel on, kui suured on võlad ja nende tähtajad, milline on rahaline seis, kui suur on säilitatud kasum, milline on aktsiate tulusus ja võlasuhe, millised on laovarud
3. informatsiooni ettevõtte tulevikust: prognoosida tulevasi rahavoogusid.

Seega tuleb meeles pidada, et majandusaasta aruanne ei ole kasutu dokument, mida on vaja riigile. Vaid majandusaasta aruanne on ettevõtte visiitkaart, mis on kättesaadav kõigile – soovi korral võib igaüks sinu ettevõtte tegelikku olukorda analüüsida. Aastaaruande lisadest avalikustatakse ka mittefinantsilist informatsiooni, mis on abiks ettevõttevälistele huvigruppidele adekvaatsel otsustamisel ettevõtte edukuse üle.

Finantsanalüüsi üldiseks eesmärgiks on avastada ettevõtte finantsseisundis kõik nõrgad kohad, mis võivad tulevikus probleeme tekitada ning eeliste leidmine, millest võib ettevõte tulevikus tulu saada.

Finantsanalüüs algab finantsaruannete uurimisega, järgnevalt selgitused mida järgnevad põhiaruanded ettevõtte kohta näitavad.

BILANSS

Bilanss on ettevõtte finantsseisund kindlal ajamomendil. Bilansi aktiva näitab ettevõtte varasid, järjestatuna likviidsuse järgi, ehk algab kergemini rahaks muudetavatest varadest. Bilansi passiva nende varade finantseerimise allikaid, milliste vahendite arvel on ettevõtte varad loodud. Vahe ettevõtte varade ja kohustuste vahel moodustab tema omakapitali. Bilanss ei ole ettevõtte turuväärtus, sest üldjuhul kajastatakse varasid soetusmaksumuses. Bilansi näitajate puuduseks on andmete ajaloolisus, mis ei pruugi vastata enam tegelikule olukorrale.

KASUMIARUANNE

Kasumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid või kahjumeid. Aruanne näitab sammhaaval kuidas müügituludest kuluartiklite mahaarvamisel kujuneb ettevõtte puhastulu. Kasumiaruanne kajastab õigesti aruandeperioodide vastavaid tulusid ja kulusid, aga ei näita ettevõtte tegelikku maksevõimet. Näitab, kui efektiivne on tootmis- ja finantstegevus.

RAHAVOOGUDE ARUANNE

Rahavoogude aruande all mõistetakse üldiselt raha või selle ekvivalentide käivet. Sellest selgub, kust ettevõtte raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse.

Rahavoogude aruanne on võti mõistmaks, kui hästi juhitakse raha. Selle aruande alusel on võimalik hinnata ettevõtte võimet maksta dividende omanikele, intresse laenuandjatele. Aitab prognoosida ettevõtte tuleviku rahalisis sissetulekuid ja väljaminekuid.

Rahavoogude aruannet võib pidada kõige olulisemaks finantsaruandeks, sest kui raharinglus lakkab, siis tegelikkuses lõppeb ka ettevõtte tegevus. Kui äritegevuse rahavoog osutub negatiivseks, tuleks koheselt reageerida ja otsida võimalusi olukorra lahendamiseks.

NB! Mikro- ja väikeettevõte ei esita äriregistrile majandusaasta aruande koosseisud rahavoogude aruannet Küll aga teevad seda keskmise suurusega ja suurettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused sh korteriühistud.

Finantsaruannete analüüsi üheks oluliseks ülesandeks on muutuste väljatoomine trendides, mahtudes, suhetes ning muutuste põhjuste leidmises.

Aruandluse analüüsimisel rakendatakse järgmiseid meetodeid:

1. horisontaalanalüüs
2. vertikaalanalüüs
3. rahandussuhtarvude arvutamine

Horisontaalanalüüsi käigus võrreldakse ettevõtte tegevuse mitme perioodi aruandluse kirjeid ja näitajaid. Võrreldakse muutust eelmise aastaga ja kas muutus on positiivne või mitte. Võrreldakse mitme perioodi näitajaid, analüüsitakse näitajate stabiilsust, trendide suundi ning muutuste kiirust.

Verikaalanalüüsi käigus arvutatakse aruandluse üksikute kirjete osakaal üldsummast ja võrreldakse neid eelmise perioodi vastavate arvudega. Vertikaalne analüüs näitab iga komponendi tähtsust ettevõtte äritegevuses.

Eeltoodud analüüside puuduseks on see, et nende põhjal ei saa anda hinnangut ettevõtte tegevuse edukusele. Põhjalikumat teavet annab finantssuhtarvude analüüs.  

FINANTSSUHTARV

Finantssuhtarv on teatud kindlate näitajate jagatis, mis väljendatakse protsentides või kordades. Siinkohal mõned analüüsi võimalused koos selgitustega mida selline analüüs näitab.

Maksevõime analüüs:

1. maksevõime tase e lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (Current Ratio) = käibevarad/lühiajalised kohustised, kajastab ettevõtte võimet katta võlausaldajate lühiajalised nõuded käibevaraga;
2. maksevõime kordaja (Quick Ratio; Acid-test Ratio) = käibevara-varud/lühiajalised kohustised, näitab ettevõtte suutlikust likviidse varaga üheaegselt kõik lühiajalised kohustised koheselt tasuda;
3. kiire maksevalmiduse kordaja e happetest (Liquid Ratio) = käibevara-laovarud-ettemaksed/lühiajalised kohustised (likviidsed käibevarad/lühiajalised kohustised), näitab ettevõtte võimet tasuda koheselt saabuva tähtajaga kohustisi;
4. tootmisvarudega kaetuse tase = varud-ettemaksed hankijatele/lühiajalised kohustised

Varade ja investeeringute tasuvus:

1. omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/omakapital, näitab kasumit osaniku investeeritud kapitali ühe euro kohta;
2. varade puhasrentaablus (ROA) = puhaskasum/varade maksumus, näitaja iseloomustab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust

Võlakoormust näitavad suhtarvud:

1. võlakordaja (Debt Ratio) = kohustised kokku/varad kokku, näitab kui suur osa ettevõtte koguvarast on finantseeritud laenuvahenditega;
2. kohustiste ja omakapitalu suhe (Debt-equity ratio) = kohustised kokku/omakapital, näitab kui suure osa moodustavad võlad omakapitalist;
3. intresside kattekordaja (Interest coverage ratio) = EBIT (kasum enne intresse ja makse e ärikasum)/ aruandeperioodi intressikulu, näitab ettevõtte laenuteenindamise võimet, kas teenitav põhitegevuskasum on piisav, et katta kõik intressikulud

Need olid mõned näited kuidas on võimalik hinnata finantssuhtarvudega ettevõtte majanduslikku olukorda. Kõige täpsema ülevaate ettevõtte olukorrast annab kõigi analüüsimeetodite kombineeritud kasutamine.

Kui eeltoodut lugedes tekkis huvi ettevõtte finantsanalüüsi järele, siis võtke julgelt ühendust: kropleroy@gmail.com või läbi alloleva kontaktvormi.